Vähikampaania tekitab perearstides nurinat

Kodanikualgatuslik liikumine Movember Eesti kutsub kampaania korras mehi üles tegema PSA-testi, et avastada eesnäärmevähk võimalikult vara. Perearstidel ei ole aga kohustust ilma kindlate näidustusteta profülaktika mõttes sellist testi teha.

Movember Eesti kampaania peamiseks eesmärgiks on eesnäärmevähi surmade suure kasvu peatamine Eestis. Selleks kutsutakse üles oma tervist kontrollima ning pöörama tähelepanu sellele, et eesnäärmevähi varajane avastamine on väga oluline.

«Kampaania sõnum on see, et tule tee PSA-test enne, kui on liiga hilja,» kinnitas liikumise eestvedaja Sten Skolimowski. Säärase üleskutsega reklaamid paigaldati linnatänavatele ja need jooksid ka televiisoris.

Prostata spetsiifiline antigeen (PSA) on vereanalüüsil määratav aine, mida tervel mehel satub verre vähesel määral. Mida kiirem on PSA-taseme tõus, seda suurema tõenäosusega on selle põhjuseks pahaloomuline kasvaja, sest kasvaja rakkudest vabaneb verre mitu korda rohkem PSAd kui tervest eesnäärmekoest.

PSA sisaldust saavad testiga uurida perearstid. Viimased aga Movember Eesti üleskutset heaks ei kiida. «Kui me kampaaniat hakkasime tegema, olid perearstid isegi päris tugevalt kampaania vastu ja ütlesid, et see on lihtsalt müra tekitamine,» nentis Skolimowski.

Perearst Eero Merilind tõi välja, et perearstidel on ette määratud kindel uuringufond, ent PSA-testi ennetava uuringuna riik ei finantseeri. «Seetõttu on perearstid kampaania suhtes rahulolematud,» tunnistas Merilind, kelle sõnul tulnuks kampaania perearstidega kooskõlastada.

«Naistel on emakakaelavähi ja rinnavähi uuringud riiklikult tasustatud, meestel ei ole mitte midagi. Nüüd nurisetakse veel selle üle ka, et mehed tahavad üldse end kuidagi kontrollida,» oli Skolimowski pettunud. Ta ärgitas mehi siiski PSA-testi tegemist nõudma.

Merilind leidis, et tegelikult võiks PSA-test alates 50–60-aasta vanustele meestele olla ennetava uuringuna ette nähtud küll, ent ilma kindlate kaebusteta ei ole seda vaja kõigile teha.

Tartu Ülikooli kliinikumi meestearsti Margus Punabi sõnul on Eestis aastas eesnäärmevähi haiguse juhte rohkem kui rinnavähki ja emakakaelavähki kokku.

Eesnäärmevähk on arenenud maailmas ja ka Eestis meestel kõige sagedamini diagnoositav pahaloomuline kasvaja. Eesti meeste suremus eesnäärmevähki on Euroopas esimesel kohal. Kokku haigestub üle 15 protsendi Eesti meestest ja vanusega haigestumus kasvab.

Movember Eesti kinnitusel on eesnäärmevähk korrigeeritav haigus ja üheks võrdlemisi tõhusaks varajases staadiumis vähi avastamise võimaluseks on PSA-test.

Meestel, kelle lähisugulastel on diagnoositud eesnäärmevähk, on vähemalt kaks kuni neli korda suurem tõenäosus ka ise samasse haigusesse haigestuda. Haiguse teket soodustab loomse rasva ja liharikas toit, mis võib kasvaja tõenäosust suurendada kuni kaks korda. Selgelt ülekaalulistel meestel võib haigus kulgeda agressiivsemalt kui normaalkaalus meestel ja nende suremus haigusesse on oluliselt suurem.

Postimees, märts 2014