Uuringud eesnäärmehaiguste puhul

Haigusnähtude täpsustamine

Eesnäärmekaebustega seotud arstivisiidi oluliseks osaks on kaebuste ulatust täpsustavate küsimustike täitmine. Spetsiaalsed küsimustikud on väljatöötatud nii eesnäärmepõletiku kui ka eesnäärme healoomulise suurenemisega või üldiselt kusemishäiretega patsientidele.

Haigusnähtude täpsustamine aitab arstil koostada järgnevat uuringuskeemi. Kõik mehed ei pea tingimata läbima kõiki järgnevalt kirjeldatud eesnäärmehaiguste uuringuid.

Läbivaatus

Läbivaatuse ulatus sõltub mehe kaebustest. Enamasti kontrollitakse kogu alakeha. Vahel võivad vaevuste põhjuseks olla hoopis anatoomilised muutused või siis põletikud suguorganitel – peenisel või munanditel. Kõige tähtsamaks läbivaatuse komponendiks, eriti vanematel meestel, on eesnäärme kontroll sõrmega. Selle uuringu käigus viib arst oma sõrme mehe pärasoolde ja katsub läbi selle eesmise seina eesnäärme suurust, kuju ja tihedust. Uuring kestab enamasti vaid mõne sekundi ja on üksnes veidi ebamugav. Siiski võib eesnäärmepõletiku puhul eesnäärme katsumine olla veidi valulik.

eesnaarme_kontroll_s6rmega
Eesnäärme kontroll sõrmega, mille käigus arst katsub sõrmega läbi pärasoole eesmise seina eesnäärme suurust, kuju ja tihedust. Uuring kestab enamasti vaid mõne sekundi ja on üksnes veidi ebamugav.

Kusevoolu kiiruse ja jääkuriini mõõtmine

Üldtervisele kõige ohtlikumaks loetakse just kusevoolu kiiruse langust ja sellest tingitud põie mittetäielikku tühjenemist. Seetõttu on paljudel juhtudel oluliseks uuringuosaks kusevoolu kiiruse mõõtmine spetsiaalse aparaadiga. Uuring on väga lihtne – kui põis on parajalt täis, tuleb urineerida lehtrikujulisse anumasse, mis on ühendatud arvutiga. Registreeritakse kuse väljumise kiirus ja väljakustud vedeliku kogus. Tõese vastuse saamiseks peab uriini kogus olema vähemalt 100 ml. Heaks kusevoolu maksimumkiiruseks loetakse üle 10 milliliitri sekundis.

Sageli kombineeritakse uuring põide jäänud kusekoguse (jääkuriini) mõõtmisega. Kõige parem on seda mõõta ultraheli uuringuga kõhu eespinnalt kohe peale kusevoolu kiiruse uuringut. Jääkuriini ei tohiks põide jääda enam kui 100 milliliitrit.

Uriini analüüs ja külv

Uriini analüüsiga saab vajadusel kontrollida neerude tööd, aga ka põletiku esinemist mehe kuseteedes.

Eesnäärmesekreedi või sperma analüüs

Eesnäärmepõletiku diagnoos saab tugineda vaid eesnäärmest pärit sekreedi uuringutel. Vajaliku materjali kättesaamiseks on kaks peamist võimalust. Noorematel meestel on lihtsam uurida seemnevedelikku, mis koosneb umbes 1/3 ulatuses eesnäärmesekreedist. Vanematel meestel, kelle seksuaalsus on vähenenud, võib osutada kergemaks eesnäärmesekreedi uuring. Materjali kogumine algab samamoodi kui eesnäärme kontroll sõrmega, aga arst masseerib eesnääret veidi tugevamini ja pikema aja jooksul, eesmärgiga saada mõni tilk eesnäärmesekreeti. Mõlemast materjalist on võimalik teha mitmesuguseid uuringuid põletiku, aga ka mikroobide suhtes.

PSA test

Prostata-spetsiifiline antigeen (PSA) on aine, mida toodab vaid eesnäärmekude ja millel on oluline roll spermatosoididele sobiva keskkonna loomisel seemnevedelikus. Osa PSAst satub siiski ka verre ning seda on võimalik seal mõõta. Terve eesnäärme puhul on PSA tase seotud eesnäärme suurusega. Paralleelselt eesnäärme suurenemisega kasvab ka PSA tase veres. Ülimalt väärtuslikuks teeb PSA testi aga asjaolu, et eesnäärmekasvaja rakkudest vabaneb verre mitmeid kordi rohkem PSAd kui tervest eesnäärmekoest. Seetõttu saab PSA testi edukalt kasutada eesnäärmevähi varaseks diagnoosimiseks.

Siiski pole ka PSA test päris ideaalne. Kasvaja kõrval võib PSA taset kergitada ka eesnäärmepõletik, vähemal määral ka hiljutine seemnepurse, eesnäärmemassaaž, aga ka näiteks pikem jalgrattasõit.

Oluline on teada, et PSA taseme tõus veres ei tähenda alati, et mehel on vähk. Kasvaja tõenäosus on suur, kui PSA tase on väga kõrge (>20 ng/ml). Kui tase on vaid mõõdukalt tõusnud, tuleb alati arvesse võtta teisi võimalikke PSA tõusu põhjustavaid haiguseid või tegureid. Enamasti on põhjuseks ikkagi eesnäärme healoomuline suurenemine või eesnäärmepõletik.

PSA testi tundlikkust ja spetsiifilisust aitab veidi tõsta selle erinevate vormide määramine, samuti PSA väärtuse muutuse jälgimine ajas. PSA on veres kahe põhilise vormina – seotuna teiste valkudega ja “vaba” – sidumata PSAna. Just vaba PSA tase on osutunud väga väärtuslikuks lisatestiks. Mida madalam on vaba PSA tase, seda suurem on kasvaja tõenäosus.

  • Juhul kui PSA väärtus on üle 2 ng/ml, on lisaks soovitav teha ka vaba PSA test (enamikes Eesti laborites toimub lisatesti tegemine automaatselt).
  • Juhul kui vaba PSA % üldisest PSA tasemest on >25%, on kasvaja tõenäosus väga väike.

Väga oluline on jälgida PSA väärtuse muutumist aasta jooksul. Mida kiirem on PSA taseme tõus, seda suurema tõenäosusega on põhjuseks pahaloomuline kasvaja. PSA taseme kiirele suurenemisele tuleb tähelepanu pöörata ka juhtudel, kus PSA testi väärtus on näiliselt normi piires (<2 ng/ml).

Ameerikas soovitatakse kõigil meestel teha PSA test korra aastas alates 50. eluaastast. Juhul kui lähisugulastel on diagnoositud eesnäärmevähki, peaks esimesed testid tegema juba 45-aastaselt.

Vähkkasvaja diagnoosi võib panna vaid koeproovi histoloogilise uuringu alusel, mitte aga PSA tõusu või eesnäärme katsumise leiu alusel.

Täiendavad uuringud

Ultraheliuuring pärasoole kaudu

Uuring teostatakse juhtudel, kui ravimeetodi valikuks on vaja teada eesnäärme täpset suurust või kahtlustatakse eesnäärmekasvajat. Samuti võib sellest uuringust kasu olla prostatiidi põhjuste väljaselgitamisel. Uuringu käigus viiakse pärasoolde plastiksond, mis võimaldab täpsemalt näha eesnäärme sisemisi ehituslikke muutuseid. Kasvaja kahtlusel saab seda uuringut kombineerida väikeste proovitükkide võtmisega eesnäärmekoest (vaata järgmine osa).

Ultraheliuuring pärasoole kaudu koos proovitüki (biopsia) võtmisega

Uuring toimub sarnaselt tavalise ultraheliuuringuga, aga protseduuri käigus võetakse läbi pärasoole seina eesnäärmest peenikese nõelaga 8 kuni 12 proovitükki. Proovitüki võtmine võib olla veidi ebamugav protseduur. Mõnikord võib see põhjustada vähest veritsust pärasoolest. Mõne päeva jooksul võib olla kusi verine ja mõne nädala jooksul on verd kindlasti ka spermas. Harvadel juhtudel võib tekkida tõsiseid kusemishäireid põhjustav eesnäärme äge põletik, mis vajab kohe kiiresti ravi. Väga oluline on teada, et biopsia uuringuga ei pruugi alati kohe esimesel korral vähki avastada. Seetõttu peavad mehed, kellel biopsial vähki ei leitud, jätkama regulaarset PSA kontrolli ja vajadusel läbi tegema ka korduva proovitüki võtmise.

Tsüstoskoopia

Tsüstokoopia võimaldab silmaga kontrollida kusiti ja põie seisundit. Eriti tähtis on uuring juhtudel, kus mehel on leitud kusest verd. Samuti võib tsüstoskoopia olla vajalik juhtudel, kus peamised kaebused on seotud kuseärritusega.

Tsüstomeetria

Kusemishäired võivad olla seotud põielihase ja eesnääret ümbritsevate sulgurlihaste haiguslike muutustega või neid reguleerivate närvide kahjustusega. Uuring võimaldab kontrollida põielihase ja eesnääret ümbritsevate sulgurlihaste närviregulatsiooni, nende tööd ja selle koordineeritust. Uuringu käigus viiakse läbi kusiti põide peenike toru, mille kaudu on võimalik mõõta rõhku kuseteedes nii põie täitumisel kui ka kusemise ajal.

Allikas:
“Mehe teine süda” (2006), autor Margus Punab, kirjastaja Eesti Vähiliit.
Loe täisteksti: eesti keeles, vene keelesRahvusraamatukogu digiarhiiv.

Ei leidnud vastust oma küsimusele? Vaata küsimused ja vastused.