Eesnäärmevähk ehk pahaloomuline kasvaja

Eesnäärme pahaloomuline kasvaja on eesti meestel kõige sagedasem kasvaja ning sellesse kasvaja vormi haigestumine kasvab kiires tempos.

Paljudes arenenud maades on eesnäärmevähk kujunenud kõige sagedasemaks diagnoositud vähi vormiks. Haigestumise risk suureneb mehe vananedes küllaltki kiiresti. Nii on haiguse leiu tõenäosus meestel vanuses alla 40 eluaasta vaid 1 juhtum 10 000 mehe kohta, vanuses 40-59 on sama näitaja 1 juhtum 103 mehe kohta ja vanuses 60-79 juba 1 juht 8 mehe kohta.

Ameerika andmetel diagnoositakse eesnäärmevähk ühel mehel kuuest, aga õnneks vaid üks mees 33-st sureb sellesse.

Seega on osa eesnäärmevähkidest varjatud kuluga ja ei ohusta otseselt mehe elu, samas kui osa vähijuhtumeid, eriti noorematel meestel, võivad olla väga agressiivsed. Asjaolu, et haiguse kulg võib olla vägagi erinev, põhjustab vastuolulist suhtumist haiguse käsitlustes.

Enamik eesnäärmevähi juhtumeid saavad alguse näärmelisest koest. Eesnäärmevähk kasvab haiguse algfaasis aastate jooksul aeglaselt. Varem või hiljem kasvab see siiski läbi eesnäärmekapsli ja levib ümbritsevatesse kudedesse. Samuti annab haigus siirdeid mööda lümfiteid ja ka kaugemale, sagedamini luudesse.

Haiguse algfaasis on eesnäärmevähk edukalt ravitav.

  • Kui vähk piirdub vaid eesnäärmega, on haigusega meeste keskmine elunemus 5 ja ka 10 aastat pärast diagnoosi võrdne meestega, kel vähki diagnoositud ei ole.
  • Kui kasvaja avastatakse kaugelearenenud haiguse arengufaasis, on prognoos siiski juba märgatavalt halvem – 5 aasta pärast on elus vaid 34% kaugelearenenud eesnäärmevähiga meestest.

Sisukord:

Allikas:
“Mehe teine süda” (2006), autor Margus Punab, kirjastaja Eesti Vähiliit.
Loe täisteksti: eesti keeles, vene keelesRahvusraamatukogu digiarhiiv.

Ei leidnud vastust oma küsimusele? Vaata küsimused ja vastused.