3 märki, et mees peaks minema eesnäärmekontrolli

Oma paiknemise ja anatoomia tõttu mõjutab eesnääre lisaks urineerimisele ka mehe viljakust, seksuaalsust ja seeläbi tervist üldisemalt. Erinevad eesnäärmehaigused kimbutavad mehi igas vanuses alates 20. eluaastast.

Esimesena saab jaole eesnäärmepõletik ehk prostatiit, mida leitakse enim seksuaalse aktiivsuse tipp-perioodil – vanuses 25-35 eluaastat. Eesti 20-50 aastastest meestest põevad eesnäärmepõletikku 15-20%.

Pooltel 50-aastastest meestest esineb healoomuline eesnäärme suurenemisega kaasnevaid urineerimishäireid – nõrgenenud uriinijuga ning vajadus sageli urineerida – ning selle levimus vanusega kasvab. 80% 80-aastastest on eesnäärmevähk.

Kolm märki, et on viimane aeg minna eesnäärmekontrolli, võiksid olla järgmised:

1. Sa oled üle 50-aastane ja mees

Enamikel meestel vanuse tõustes eesnääre suureneb. Ameerikas soovitatakse kõigil meestel kontrollida eesnääret kord aastas alates 50. eluaastast. Juhul, kui lähisugulastel on diagnoositud eesnäärmevähki, peaks esimesed testid tegema juba 45-aastaselt.

Varakult avastatud eesnäärmehaigus – seal hulgas ja eriti eesnäärmevähk – on paremini ravitav.

2. Sinu lähisugulastel on esinenud vähki

Eesnäärmevähil on oluline perekondlik komponent. Nii on meestel, kelle lähisugulastel (isa, onu või vend) on diagnoositud eesnäärmevähki, vähemalt 2-4 korda suurem tõenäosus ka endal haigestuda samasse haigusesse.

Sellisel juhul võiks eesnäärmekontrolli minna isegi juba 40 aastaseks saades. Eesnäärmevähk kulgeb sageli pikka aega ilma mingisuguste selgete tunnusteta ja kaebusteta.

3. Sul esinevad urineerimishäired

Ärkad öösiti mitu korda, et minna WC-sse ning uriinijuga pole nii tugev kui varem? Urineerimisega seotud kaebused on märk lähenevast eesnäärmehaigusest. Õigeaegne kontroll võimaldab need kiiresti lahendada (tablettravi puhul mõne tunni kuni mõne päevaga). Rikutud ööune ja pideva kusehäda käes ei ole mingit mõtet kannatada. Lihtsaimaks lahenduseks on panna vastuvõtuaeg meestearsti või uroloogi juurde.

Miks me sellest üldse kirjutame?

Eesnääre ei mõjuta ainult urineerimist, vaid ka mehe viljakust, seksuaalsust ja seeläbi tervist üldisemalt. Piisav teadlikkus ja õigeaegne tähelepanu eesnäärme tervisele võib päästa elu, parandada oluliselt nii mehe kui ka tema lähedaste elukvaliteeti.

Kui see teema tundub sinulegi oluline, siis palun jäta meile like.

4 põnevat asja, mida iga naine võiks teada eesnäärmest

Eesnääre on kastanimuna suurune organ mehe alakehas, mille tähtsust mehe jaoks ei ole võimalik üle hinnata. Öeldakse, et eesnääre on mehe teine süda.

Eesnäärme kõige olulisem roll on reguleerida urineerimise ja seemnepurske protsesse. Järgnevalt toome välja neli asja, mida iga naine (ja mees) võiks eesnäärme kohta teada.

1. Igal mehel on eesnääre ja elu jooksul sellega seotud haigused

Eesnäärme suurenemine on protsess, mis hakkab meestele probleeme tekitama tavaliselt peale 40. eluaastat. Enamikel meestel vanuse tõustes eesnääre suureneb.

Oma paiknemise ja anatoomia tõttu mõjutab eesnääre mitte ainult urineerimist, vaid ka mehe viljakust, seksuaalsust ja seeläbi tervist üldisemalt. Vaata ka: Eesnäärme asukoht ja anatoomia.

2. Eesnäärmesekreet on väga oluline sperma komponent

Eesnäärmel oluline roll seemnevedeliku tootmises. Eesnäärmesekreet (seemnevedeliku koguhulgast umbes üks kolmandik) aktiveerib spermatosoide ning kaitseb neid naise suguteedes. Samuti sisaldab eesnäärmesekreet mitmeid aineid, mis kaitsevad sugutrakti mikroobide ja põletiku eest.

Sperma – sellisel kujul nagu ta tavaliselt kehast väljub – komplekteeritakse erinevatest komponentidest lõplikult alles vahetult enne kehast väljumist. Seemnevedeliku koostisest 1-5% toodetakse munandites, 25-30% eesnäärmes ja 65-70% seemnepõiekestes.

3. Eesnääret ei ole näha aga seda saab sõrmega puudutada

Eesnääre asub 5-7 cm kaugusel pärakuavast, tänu millel on seda võimalik läbi pärasoole seina sõrmega katsuda. Nii saab arst kergesti kontrollida eesnäärme suurust, kuju ja tihedust. Niisama “igaks juhuks” kellelgi eesnääret sõrmega ei kontrollita vaid ikkagi ainult siis, kui on mõne eesnäärmehaiguse kahtlus või esinevad sellega seotud kaebused.

Eesnäärme kontroll sõrmega
Eesnäärme kontroll sõrmega, mille käigus arst katsub sõrmega läbi pärasoole eesmise seina eesnäärme suurust, kuju ja tihedust. Uuring kestab enamasti vaid mõne sekundi ja on üksnes veidi ebamugav.

Eesnäärmekontroll sõrmega kestab vaid mõne sekundi ja on üksnes pisut ebamugav, küll aga diagnostiliselt väga oluline ja informatiivne. Loe lisaks: Uuringud eesnäärmehaiguste puhul.

Eesnääret on võimalik sõrmega masseerida ka seksuaalse erutuse saamise eesmärgil aga see on hoopis teine teema.

4. Kui su mees (50+) käib öösiti “väga mitu korda” WC-s, siis palun saada ta meestearsti juurde kontrolli

Sage öine urineerimine võib olla märk lähenevast eesnäärmehaigustest. Suurenev eesnääre takistab uriini väljavoolu põiest ning meest jääb vaevama pidev kusehäda tunne (sest põide jääb uriini). Kui haigus lihtsa tablettravi abil kontrolli all, siis mees magab öö läbi rahulikult.

Ameerikas soovitatakse kõigil meestel eesnääret kontrollida alates 50. eluaastast. Juhul kui lähisugulastel on diagnoositud vähki, peaks esimesed testid tegema juba 45-aastaselt.

Miks me sellest üldse kirjutame?

Eesnääre ei mõjuta ainult urineerimist, vaid ka mehe viljakust, seksuaalsust ja seeläbi tervist üldisemalt. Piisav teadlikkus ja õigeaegne tähelepanu eesnäärme tervisele parandab oluliselt nii mehe kui ka tema lähedaste elukvaliteeti.

Kui see teema tundub sinulegi oluline, siis palun jäta meile like.