Artiklid

Meeste tervis on meie kõigi mure

Eesti Päevalehes ilmus artikkel eesnäärmevähist ja selle ravivõimalustest, avaldame blogis artikli täisversiooni. Autor dr. Helis Pokker, onkoloog, Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloogia-ja hematoloogia kliiniku keemiaravi keskuse juhataja.

Eesti mehed kipuvad arstiga suhtlemist tahaplaanile lükkama ning soovivad ikka ja alati „tugevana“ näida. Oma kogemuse põhjal võin öelda, et pooltel juhtudel satuvad mehed arsti kabinetti oma naiste poolt suunatuna või tullakse lausa koos. See tähendab, et meeste tevis ja heaolu sõltub ka naistest. Novembris toimunud meeste tervise kuu on selleks aastaks küll läbi, kuid tervisele tuleb tähelepanu pöörata aastaringselt, rõhutab Regionaalhaigla keemiaravikeskuse juhataja dr Helis Pokker.

Dr. Helis Pokker, onkoloog, Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloogia-ja hematoloogia kliiniku keemiaravi keskuse juhataja.

Meeste tervise suured riskid on seotud ennekõike riskikäitumise ja elulaadiga, kuid samuti keskmise vanuse kasvuga ning soovimatusega käia ennetavas kontrollis. Onkoloogina meeste tervisest rääkides võtaksin ennekõike jutuks kõige sagedamini esineva pahaloomulise kasvaja meestel – eesnäärmevähi. Õnneks ei ole kõik eesnäärmega tekkivad probleemid seotud kindlasti ainult vähiga – on olemas nii eesnäärmepõletikud, mille kroonilist vormi põeb umbes 20% meestest, kui ka eesnäärme healoomuline suurenemine, mille võib esile kutsuda väljaravimata põletik, hormonaalne muutus või ealine iseärasus. Täpse diagnoosi paneb ikkagi arst ( uroloog) täpsustavate uuringute ja analüüside tulemustele tuginedes. Kõige hirmutavam ja tõsisem on siiski diagnoos pahaloomulisest kasvajast. Räägime täna sellest haigusest ning uutest ravivõimalustest juba julgustavamalt – oleme uute ravivõtete ja medikamentidega suutnud parandada vähihaigete elu kvaliteeti ja anda oluliselt juurde eluaastaid isegi kaugelearenenud haiguse korral. Varases staadiumis on eesnäärmevähk ravitav ning kasutada on rohkem kui üks võrdse efektiivsusega ravimeetod. Seega on võimatu allahinnata haiguse varase avastamise tähtsust!

Eesnäärmevähk – kuidas ära tunda?

Nagu juba märgitud, hoiab ülekaalukalt meeste halvaloomuliste kasvajate esikohta eesnäärmevähk. Eesti Vähiregistri andmetel avastatakse Eestis ca 1000 eesnäärme vähi esmajuhtumit aastas. Haigus on oma algstaadiumis eriliste sümptomiteta, kuid perearsti poolt tehtav PSA test (vereproov) annab siiski teada, kellele oleks vajalikud lisauuringud ning sagedasem kontroll. Püsiva kontrolli korral saabki analüüse võrreldes haigusele varakult jaole, mis võimaldab haige suunata uroloogi juurde täiendavateks uuringuteks. Sellest aastast sõidab Eestis ringi ka heade toetajate-annetajate abiga Eesti Vähiliidu poolt ellu kutsutud uroloogilisi uuringuid ning konsultatsioone pakkuv liikuv laboratoorium-buss. See peaks parandama maapiirkondades elavate patsientide juurdepääsu eriarstile.

Eesnäärmevähi riskigruppi kuuluvad üle 50 aastased mehed, samuti geneetilise eelsoodumusega mehed. Mida see tähendab? Eelkõige peaksite teadma, kas keegi teie lähisugulastest on põdenud eesnäärmevähki või naisliini pidi rinnavähki ja munasarjavähki. Mõlemal juhul võiksite perearstilt PSA testi paluda ning seda juba alates 40-45-ndast eluaastast. 5-10% eesnäärmevähi juhtudest on seotud geneetilise eelsoodumusega. Kui ilmnevad raskused urineerimisel, sagenenud öine urineerimine või väheneb oluliselt ühekornde uriini kogus, oleks kindlasti vajalik perearsti või uroloogi külastada. Teadmine, et varakult avastatud eesnäärmevähk allub ravile hästi, võiks teid innustada. Isegi kasvaja diagnoosimisel ei ole alati vaja kohe agressiivselt ravima hakata. Kui patoloog ( arst, kes uurib koeproovis olevate rakkude ehitust) leiab, et tegemist on mitte-agressiivse kasvajavormiga, ei asuta kohe operatsiooni või kiiritusravi tegema, vaid jälgitakse asjade kulgu. Ravi alustamine on vajalik, kui kasvaja muutub agressiivsemaks. Ülemaailmselt läbi viidud uuringud on selgelt tõestanud, et mitte-agressiivse vormi kohene ravi ei paranda ravitulemust. Küll aga jääb patsient uroloogi jälgimise alla ning teatud ajaintervalliga korratakse analüüse ning koeproove.

Kuidas ravida?

Kuigi eesnäärmevähki haigestumine näitab esialgu kasvutrendi, on paranenud ravivõimalused. Arenenud on nii kirurgia- kui kiiritusravi meetodid, igapäevasesse kasutusse on tulnud mitmed uued ja efektiivsed ravimid. Kiiritusravis on kasutusel nii väliskiiritus (kiirgusallikas asub kehast väljaspool) kui ka koesisene kiiritus – piltlikult öeldes toimub kiiritusravi kasvaja sees. Eesnäärmevähk vajab oma arenguks meessuguhormooni ehk testosterooni olemasolu. Kaugelearenenud haiguse korral, kui kirurgilisest- või kiiritustavist enam kasu ei ole, alustatakse peaaegu alati hormoonravi, et blokeerida testosterooni mõju kasvajarakule. Lihtsalt öeldes „võetakse kasvajalt toidulaud“. Teatud kõrge riskiga juhtudel, kui kasvaja piirdub ainult eesnäärmega, kasutatakse hormoonravi ka koos kirurgilise- või kiiritusraviga. Sellisel juhul on hormoonravi kasutus 6 kuust kuni paari aastani. Kaugelearenenud haiguse korral tuleb testosterooni tase hoida pidevalt väga madal. Tervistumist haigusest siis arstid enam lubada ei saa, kuid kaasaegse raviga on võimalik elada täisväärtuslikku elu mitmeid-mitmeid aastaid. Selle haigusega peab õppima koos elama. Tänapäeval räägitakse eesnäärmevähist kui krooniliselt kulgevast haigusest – oma vaibumiste ja ägenemistega, mida erinevate ravimitega on võimalik kontrolli all hoida. Kui kasvaja ei allu enam esialgsele hormoonravile, siis kasutatakse keemiaravi ehk tsütostaatilist ravi, mis on samuti Haigekassa poolt täielikult kompenseeritud. Oma efektiivset toimet on tõestanud ka uue põlvkonna hormoonravimid, mida saab haiguse „ohjamiseks“ kasutada nii keemiaravi eelselt kui ka järgselt. Hetkel on uue põlvkonna hormoonravi rahastatud ainult keemiaravi järgselt, kuid teatud haigusjuhtudel oleks väga vajalik kasutada seda ravi varasemalt, enne keemiaravi rakendamist. Eesnäärmevähk annab sageli haiguskoldeid peamiselt luudesse. Alates järgmisest aastast rahastab Eesti Haigekassa eesnäärmevähi ravis uue ravivõimaluse just luukolletega haigusjuhtude korral. Kui kiiritusravi on rakendatav n-ö ühe haiguskolde raviks, siis uuest aastast kasutusele tulev radioaktiivne preparaat „leiab üles“ kõik olemasolevad haiguskolded luustikus ning hävitab ravimile tundlikud kasvajarakud. See annab taas võimaluse hoida haigust veelgi pikemalt kontrolli all.

Ravimid küll muutuvad ja uuenevad, aga ravi põhimõtted on samad: raviplaan määratakse igale patsiendile individuaalselt vastavalt kasvaja agressiivsusele, levikule, kaasuvatele haigustele ja organismi üldisele seisundile. Alati kaalutakse riske, räägitakse patsiendiga läbi nii ravi eesmärk kui kaasuvad kõrvaltoimed. Ravi annab kindlasti juurde aastaid ja elukvaliteeti, samuti oskame senisest paremini leevendada kõrvaltoimeid. On väga oluline, et mees tunneks end vaimselt ja füüsiliselt võimalikult hästi, et ravimitel esineks vähem kõrvaltoimeid ning et pere-ja tööelu saaks jätkuda.

Mööda ei saa aga vaadata uute vähiravimite hinnast, mis on väga kõrged ega jõua piisavalt kiiresti riiklikkusse ravisüsteemi. Siin vajame riigilt suuremat panust.

Vähiravi on pikaajaline, kestes teatud juhtudel isegi aastaid, ning see asjaolu teeb raviprotseduuridel käimise inimestele raskeks. Kuidas jõuda nendeni, kes ei ela Tartus või Tallinnas? PERH-i vähiravikeskus pakub ambulatoorset keemiaravi juba 3 aastat Pärnu Haiglas, Tartu Ülikooli Kliinikum on ambulatoorse keemiaravi läbiviimist alustamas Ida-Viru Keskhaiglas.

Eesti Uroloogide Seltsi andmetel avastatakse täna kuni 5% eesnäärmevähist kaugele arenenud staadiumis, mille puhul lokaalne ravi operatsiooni või kiiritamise näol pole enam võimalik. Kuid varases staadiumis avastatud vähi ravi on tervistav ja siin sõltub avastamine just patsiendi ja perearsti koostööst. Perearst saab vajadusel PSA analüüsi tulemused saata uroloogile e-konsultatsioonina. See on väga operatiivselt toimiv süsteem ning vastus edasise tegevusplaaniga saadetakse perearstile 2-3 päevaga. Vajadusel on registreeritud juba ka konsultatsiooniaeg uroloogi juurde. Sarnane e-konsultatsiooni võimalus on ka onkoloogile suunamisel. Nii välditakse esialgse hinnangu saamiseks pikki eriarsti järjekordi ja säästetakse närvirakke.

Suurim probleem on kinni mõtlemises

Arstina võin öelda, et meeste tervisega seoses on suurim probleem kinni meie mõtlemises. Täpsemalt meie kultuuriruumis. Siit saavad alguse stereotüübid, kus enda eest hoolitsevat meest ei peeta piisavalt mehiseks ning „iga tühja asja pärast arsti ei tülitata“. Kuid vähiravis on aeg kriitilise tähtsusega. Heade tulemuste saamiseks on vaja haigus avastada võimalikult vara. Uusi ravimeid ja tehnoloogiaid võiks toetada ka uut tüüpi mõtlemine – minu edu pant on tervis!

Teine probleem vähidiagnoosi teadasaamisel on psühholoogilise ja emotsionaalse abi olemasolu. Igasugune vähidiagnoos viib inimese endast välja, selge see. Aga kust võiks saadaeel psühholoogilist abi ning rohkem informatsiooni haiguse ja tervenenud patsientide kohta? Kõike, mis innustaks ja aitaks võidelda ja edasi elada. Seda vajavad nii patsient kui ka tema lähedased. Arenenud riikides on loodud patsientide või nende lähedaste initsiatiivil patsientide organisatsioonid, et toetada üksteist ning olla selle haigusega võitlevate patsientide „hääleks“ ühiskonnas. 2015. aastal loodi Eestis eesnäärmevähi patsiendiorganisatsioon, mis on paraku tänaseks hääbunud, sest puudub tegutsemistahteline eestvedaja. Kaasatulijaid ja –tegutsejaid oleks küll. Eesti patsientide organisatsioon on Euroopa vastava ühenduse UOMO liige, kust on meile ka igakülgset abi ja teavet pakutud. Samuti on oma tuge pakkunud Soome vastav organisatsioon, mis tegutseb juba aastaid aktiivselt ning sooviks väga oma kogemust meie patsientidega jagada. Paljusid haiguse vältel ette tulevaid küsimusi on hea arutada patsientidel omavahel. Patsiendi jaoks on kõige olulisem tunda, et teda pole jäetud oma murega üksi. Eestvedajaks ei pea olema patsient, vaid ka lähedane, pereliige või hea sõber, kes sooviks haigete jaoks omalt poolt midagi ära teha.

Arsti jaoks oleks patsiendiorganisatsiooni tagasiside hindamatu väärtusega. Samuti võiks Haigekassa ammutada sealt teadmisi patsientide vajaduste, ravimeetodite rakendamise ja kättesaadavuse kohta. Kui mehed külastavad arsti, teevad sporti ning hoiavad oma kodu- ja tööelu tasakaalus, siis on loota, et tervelt elatud aastaid tuleb juurde.

Allikas: PERH

Eesnäärmevähi ennetamise ja varase avastamise võimalused Eestis

Dr Margus Punabi ettekanne Eesti Vähiliidu 25. aastapäeva konverentsil

Eesti Vähiliidu 25. aastapäeva konverents arstidele kandis pealkirja “Vähk Eestis – ennetamise ja varase avastamise hetkeseis ning arenguperspektiiv” ning toimus 10.11.2017 Hotell Euroopa Konverentsikeskuses Tallinnas.

Alljärgnev tekst pärineb Meditsiiniuudiste eriväljaandest “Vähiliidu juubelikonverents”, november 2017.

Loe edasi “Eesnäärmevähi ennetamise ja varase avastamise võimalused Eestis”

3 märki, et mees peaks minema eesnäärmekontrolli

Oma paiknemise ja anatoomia tõttu mõjutab eesnääre lisaks urineerimisele ka mehe viljakust, seksuaalsust ja seeläbi tervist üldisemalt. Erinevad eesnäärmehaigused kimbutavad mehi igas vanuses alates 20. eluaastast.

Esimesena saab jaole eesnäärmepõletik ehk prostatiit, mida leitakse enim seksuaalse aktiivsuse tipp-perioodil – vanuses 25-35 eluaastat. Eesti 20-50 aastastest meestest põevad eesnäärmepõletikku 15-20%.

Pooltel 50-aastastest meestest esineb healoomuline eesnäärme suurenemisega kaasnevaid urineerimishäireid – nõrgenenud uriinijuga ning vajadus sageli urineerida – ning selle levimus vanusega kasvab. 80% 80-aastastest on eesnäärmevähk.

Kolm märki, et on viimane aeg minna eesnäärmekontrolli, võiksid olla järgmised:

1. Sa oled üle 50-aastane ja mees

Enamikel meestel vanuse tõustes eesnääre suureneb. Ameerikas soovitatakse kõigil meestel kontrollida eesnääret kord aastas alates 50. eluaastast. Juhul, kui lähisugulastel on diagnoositud eesnäärmevähki, peaks esimesed testid tegema juba 45-aastaselt.

Varakult avastatud eesnäärmehaigus – seal hulgas ja eriti eesnäärmevähk – on paremini ravitav.

2. Sinu lähisugulastel on esinenud vähki

Eesnäärmevähil on oluline perekondlik komponent. Nii on meestel, kelle lähisugulastel (isa, onu või vend) on diagnoositud eesnäärmevähki, vähemalt 2-4 korda suurem tõenäosus ka endal haigestuda samasse haigusesse.

Sellisel juhul võiks eesnäärmekontrolli minna isegi juba 40 aastaseks saades. Eesnäärmevähk kulgeb sageli pikka aega ilma mingisuguste selgete tunnusteta ja kaebusteta.

3. Sul esinevad urineerimishäired

Ärkad öösiti mitu korda, et minna WC-sse ning uriinijuga pole nii tugev kui varem? Urineerimisega seotud kaebused on märk lähenevast eesnäärmehaigusest. Õigeaegne kontroll võimaldab need kiiresti lahendada (tablettravi puhul mõne tunni kuni mõne päevaga). Rikutud ööune ja pideva kusehäda käes ei ole mingit mõtet kannatada. Lihtsaimaks lahenduseks on panna vastuvõtuaeg meestearsti või uroloogi juurde.

Miks me sellest üldse kirjutame?

Eesnääre ei mõjuta ainult urineerimist, vaid ka mehe viljakust, seksuaalsust ja seeläbi tervist üldisemalt. Piisav teadlikkus ja õigeaegne tähelepanu eesnäärme tervisele võib päästa elu, parandada oluliselt nii mehe kui ka tema lähedaste elukvaliteeti.

Kui see teema tundub sinulegi oluline, siis palun jäta meile like.

4 põnevat asja, mida iga naine võiks teada eesnäärmest

Eesnääre on kastanimuna suurune organ mehe alakehas, mille tähtsust mehe jaoks ei ole võimalik üle hinnata. Öeldakse, et eesnääre on mehe teine süda.

Eesnäärme kõige olulisem roll on reguleerida urineerimise ja seemnepurske protsesse. Järgnevalt toome välja neli asja, mida iga naine (ja mees) võiks eesnäärme kohta teada.

1. Igal mehel on eesnääre ja elu jooksul sellega seotud haigused

Eesnäärme suurenemine on protsess, mis hakkab meestele probleeme tekitama tavaliselt peale 40. eluaastat. Enamikel meestel vanuse tõustes eesnääre suureneb.

Oma paiknemise ja anatoomia tõttu mõjutab eesnääre mitte ainult urineerimist, vaid ka mehe viljakust, seksuaalsust ja seeläbi tervist üldisemalt. Vaata ka: Eesnäärme asukoht ja anatoomia.

2. Eesnäärmesekreet on väga oluline sperma komponent

Eesnäärmel oluline roll seemnevedeliku tootmises. Eesnäärmesekreet (seemnevedeliku koguhulgast umbes üks kolmandik) aktiveerib spermatosoide ning kaitseb neid naise suguteedes. Samuti sisaldab eesnäärmesekreet mitmeid aineid, mis kaitsevad sugutrakti mikroobide ja põletiku eest.

Sperma – sellisel kujul nagu ta tavaliselt kehast väljub – komplekteeritakse erinevatest komponentidest lõplikult alles vahetult enne kehast väljumist. Seemnevedeliku koostisest 1-5% toodetakse munandites, 25-30% eesnäärmes ja 65-70% seemnepõiekestes.

3. Eesnääret ei ole näha aga seda saab sõrmega puudutada

Eesnääre asub 5-7 cm kaugusel pärakuavast, tänu millel on seda võimalik läbi pärasoole seina sõrmega katsuda. Nii saab arst kergesti kontrollida eesnäärme suurust, kuju ja tihedust. Niisama “igaks juhuks” kellelgi eesnääret sõrmega ei kontrollita vaid ikkagi ainult siis, kui on mõne eesnäärmehaiguse kahtlus või esinevad sellega seotud kaebused.

Eesnäärme kontroll sõrmega
Eesnäärme kontroll sõrmega, mille käigus arst katsub sõrmega läbi pärasoole eesmise seina eesnäärme suurust, kuju ja tihedust. Uuring kestab enamasti vaid mõne sekundi ja on üksnes veidi ebamugav.

Eesnäärmekontroll sõrmega kestab vaid mõne sekundi ja on üksnes pisut ebamugav, küll aga diagnostiliselt väga oluline ja informatiivne. Loe lisaks: Uuringud eesnäärmehaiguste puhul.

Eesnääret on võimalik sõrmega masseerida ka seksuaalse erutuse saamise eesmärgil aga see on hoopis teine teema.

4. Kui su mees (50+) käib öösiti “väga mitu korda” WC-s, siis palun saada ta meestearsti juurde kontrolli

Sage öine urineerimine võib olla märk lähenevast eesnäärmehaigustest. Suurenev eesnääre takistab uriini väljavoolu põiest ning meest jääb vaevama pidev kusehäda tunne (sest põide jääb uriini). Kui haigus lihtsa tablettravi abil kontrolli all, siis mees magab öö läbi rahulikult.

Ameerikas soovitatakse kõigil meestel eesnääret kontrollida alates 50. eluaastast. Juhul kui lähisugulastel on diagnoositud vähki, peaks esimesed testid tegema juba 45-aastaselt.

Miks me sellest üldse kirjutame?

Eesnääre ei mõjuta ainult urineerimist, vaid ka mehe viljakust, seksuaalsust ja seeläbi tervist üldisemalt. Piisav teadlikkus ja õigeaegne tähelepanu eesnäärme tervisele parandab oluliselt nii mehe kui ka tema lähedaste elukvaliteeti.

Kui see teema tundub sinulegi oluline, siis palun jäta meile like.

Suremus eesnäärmevähki – 260 meest igal aastal

Eestis on suremus eesnäärmevähki üks Euroopa kõrgemaid, sest pahatihti jõuavad mehed arsti juurde liiga hilja. 

Igal aastal sureb Eestis eesnäärmevähki keskmiselt 260 meest. Osad neist on hoolivad isad, teised vahvad vanaisad. Kindlasti on nad kõik kellegi head sõbrad.

Eesnäärmevähk on levinuim pahaloomuline kasvaja Eesti meestel. Eesnäärmevähi diagnoosi on Eestis ametlikult saanud umbes 10 000 meest, aga kuna haigus kulgeb ilma sümptomiteta, kannab seda enda teadmata ilmselt mitu korda rohkem mehi.

Loe edasi “Suremus eesnäärmevähki – 260 meest igal aastal”

Kui palju maksab PSA test ja kus seda teha saab

PSA test väga väärtuslik analüüs avastamaks eesnäärmevähki haiguse edukalt ravitavas staadiumis.

PSA testi soovitatakse kord aastas teha kõigil meestel alates 50-ndast eluaastast. Eesnäärmetesti tegemise hind sõltub, kas seda teha perearsti juures, tasulise teenusena laboris või koduse kiirtestina. Hind erineb kordades!

Loe edasi “Kui palju maksab PSA test ja kus seda teha saab”

Filmisõbra pissiäpp – Mihkel Raud kirjutab urineerimishäiretest Tele2 blogis

Healoomulise eesnäärme suurenemisega kaasnevatest urineerimishäiretest kirjutab läbi huumoriprisma Tele2 blogis Mihkel Raud.

Ma olen 47-aastane ja kuigi ma end hinges verinooreks pean, on niinimetatud ealised iseärasused mind viimasel ajal kimbutama hakanud. Ma ärkan vara, täna ärkasin näiteks kell 2.45 ja magama enam ei jäänud.

Mind ei huvita enam asjad, mis veel paar aastat tagasi tõsist pinget pakkusid. Ja mis kõige hullem – ma käin pissil tihemini, kui tahaksin.

Loe edasi “Filmisõbra pissiäpp – Mihkel Raud kirjutab urineerimishäiretest Tele2 blogis”

Kus saab teha PSA testi

PSA analüüs on väga väärtuslik test, avastamaks eesnäärmevähki haiguse edukalt ravitavas staadiumis. PSA testi soovitatakse kord aastas teha kõigil meestel alates 50-ndast eluaastast.

Kõige lihtsam on PSA testi teha Synlab laboris, kus tuleks selle jaoks anda vereproov. Analüüside tegemiseks ei ole vaja end eelregistreerida, proovide andmine jooksva järjekorra alusel.

  • Ilma arsti saateleheta ja ribakoodideta on vereproovi andmine tasuline teenus –  hinnaga 3,00€.
  • PSA testi hind on (16.12.16. seisuga) 8,38€.

Synlabi labori verevõtukohad on olemas Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas, Jõhvis, Viljandis, Võrus, Elvas, Põltsamaal.

Vaata kontake: Verevõtukohad

Kui sul esineb kaebuseid, mis võivad olla seotud mõne eesnäärmehaigusega või oled üle 50 aasta vana, siis küsi PSA testi kohta enda perearstilt, uroloogilt või meestearstilt. Kui oled käinud ise PSA testi tegemas, siis anna iga kord tulemus (numbriline väärtus) edasi ka oma perearstile, et ta saaks sellega täiendada sinu haiguslugu ning jälgida muutust ajas.

Loe PSA testi kohta siit.

Mis on PSA test ?

PSA analüüs on väga väärtuslik test, avastamaks eesnäärmevähki haiguse edukalt ravitavas staadiumis. PSA testi soovitatakse kord aastas teha kõigil meestel alates 50-ndast eluaastast.

Prostata-spetsiifiline antigeen (PSA) on aine, mida toodab vaid eesnäärme kude ja millel on oluline roll spermatosoididele sobiva keskkonna loomisel seemnevedelikus. Osa PSA-st satub siiski ka verre ning seda on võimalik seal mõõta. Terve eesnäärme puhul on PSA tase seotud eesnäärme suurusega. Paralleelselt eesnäärme suurenemisega kasvab ka PSA tase veres. Ülimalt väärtuslikuks teeb PSA testi aga asjaolu, et eesnäärme kasvaja rakkudest vabaneb verre mitmeid kordi rohkem PSAd kui tervest eesnäärme koest. Seetõttu saab PSA testi edukalt kasutada eesnäärmevähi varaseks diagnoosimiseks.

Loe edasi “Mis on PSA test ?”

Mehed – hoolitsege oma eesnäärme tervise eest!

Eesnäärme tervis on nagu meeskonna võit spordis – nõnda alustab juttu Ida-Tallinna Keskhaigla uroloogia osakonna juhataja Martin Kivi meeste tervisest rääkima asudes.

Dr Martin Kivi, Ida-Tallinna Keskhaigla

Tulemus sõltub kõikidest meeskonna liikmetest. Selle tiimi võtmeisikud on sina ise, sinu pereliikmed ja loomulikult perearst ning uroloog.

Dr Kivi kinnitab, et mehe tervis on peale tema enda tihtipeale ka tema lähedaste käes. Kui mees ise ei pööra oma tervisele tähelepanu, siis eesnäärmemuredega kaasnevad sümptomid peaksid märgatavad olema ka pereliikmetele. Eesnäärme tervise edendamiseks on vajalikud teadmised eesnäärme haigustest ja nende sümptomitest – seda hõlpsam on varakult eesnäärme haigusi ära tunda ja edukalt ravida.

Mis on eesnääre ja millal hakata sellele tähelepanu pöörama?

Uroloog Martin Kivi selgitab, et eesnääre on olemas ainult meestel. Eesnääre asetseb vahetult kusepõie all ja ümbritseb kusetoru. Alates 50. eluaastast on eesnäärme haigused meeste seas eriti sage probleem, mis puudutab varem või hiljem paljusid mehi. „Eesti mees jätab sageli haiguse hooletusse või häbeneb oma urineerimisprobleemidest arstile rääkida,“ tõdeb dr Kivi.

Loe edasi “Mehed – hoolitsege oma eesnäärme tervise eest!”